Meniere`i infoleht

Lugupeetud lugeja.See koduleht räägib kõrvakohinast e. tinnitusest ja Meniere`i haigusest ning nendega toimetulekust. Huvi korral võib võtta koostajaga ühendust.

Kontakt [email protected]

Koostaja Heinar Kudevita


Osakondade asukohad ja kontaktid

Ühingu asukoht ja kontakt



Eesti Tinnituse ja Meniere`i Ühing

Tallinna osakond

Toompuiestee 10, 10137 Tallinn

Eesti Vaegkuuljate Liidu kabinetis 208 teisel korrusel

Konsultatsioonid:

iga kuu teine teisipäev kella 13.00 - 15.00

iga kuu viimane teisipäev kella 17.00 - 19.00

Ühingu koosolek:

iga kuu viimane teisipäev kella 18.00 - 19.00

NB! juunist augustini vastuvõttu ja koosolekuid ei toimu


Reg.kood 80324194

[email protected]

A/arve EE582200221051948521  Swedpangas






Kodulehed

 

Eesti Vaegkuuljate Liidu koduleht  http://www.vaegkuuljad.ee/

Eesti Tinnituse ja Meniere`i Ühingu koduleht  http://www.tinnitus.ee

Soome Meniere Liit http://www.suomenmeniereliitto.fi/index.php

Soome Tinnitusühing http://www.tinnitusyhdistys.fi/index.php

Austraalia Meniere`i Ühingu koduleht  http://www.menieres.org.au/

Arkansase Ülikooli Prosper Meniere`i Ühing http://www.prospermeniere.com/prosper_contact.asp

Kasulikku lugemist

Järgmised leheküljed sisaldavat huvitavat informatsiooni. Mis aga puutub soovitatud dieetidesse, siis nende puhul tuleb appi võtta kaine mõistus

http://web.zone.ee/silicium/Sissejuhatus.htm

Ajaloost

Prantsuse arst Prosper Ménière nimetati 1838. aastal suure kurttummade Instituudi (Institut des Sourds-Muets) direktoriks Pariisis. Sellele töökohale jäi ta kogu oma ülejäänud eluks. Juba enne seda oli ta eriti huvitatud sisekõrvahaigustest  ja esitas oma nägemused kirjalikult Prantsuse Meditsiiniakadeemiale 1861. aastal. Ménière ei püüdnud selles määratleda konkreetset haigust, kuid tema eesmärgiks oli veenda oma arstidest kolleege, et sümptomid, nagu pearinglus, kuulmislangus ja tinnitus on omavahel seotud ja tõenäoliselt põhjustatud sisekõrvahaigusest. See oli revolutsiooniline ja väga vastuoluline mõte, mille vastu oli enamik tema kolleege. Ménière`i ajastul peeti kõrva ainult kuulmiselundiks ja oletati, et tasakaaluhäired ehk vertigo olid sarnased epilepsiahoo ja insuldiga, mille kohta arvati, et need on põhjustatud ebanormaalselt kõrgest verekogusest ajus. Eelistatud meetodid nende haiguste raviks olid aadrilaskmine ja kaaniravi, meetodid, mille kohta Ménière väitis, et need toovad sellisel juhul rohkem kahju kui kasu.

 


 

 

 


 

Mis on Meniere`i haigus?



Meniere`i haigus on sisekõrva haigus, millele on omane:
* haiges kõrvas esinev kõrvakohin e. tinnitus
* kuulmislangus
* pearinglus

Haigust kirjeldas esimesena prantsuse arst Prosper Ménière aastal 1861.

Ehkki haigus on tuntud juba üle 150 aasta ja seda on pidevalt uuritud, ei teata veelgi haiguse tekkepõhjust. Haigust iseloomustab vedelikurõhu tõus sisekõrvas, nn. endolümfaatiline hüdrops, mis toob kaasa survetunde, nagu oleks väliskõrva kuulmekäik ummistunud. Vedelikurõhu tekkimisele ei ole rahuldavat seletust. Põhjusteks on peetud põletikke, vigastusi, viirushaigusi ja stressi. Umbes 13%-l juhtudest on haigus olnud pärilik.

Meniere`i haiguse sümptomid

Peaaegu igal Meniere`i haigust põdeval inimesel on haiguspilt erinev.
Selleks, et rääkida kindlakstehtud Meniere`i haigusest, peavad patsiendil olema välja arenenud kolm peamist sümptomit:
* kuulmislangus, mis on kindlaks tehtud audiomeetrilise mõõtmisega
* kõrvakohin e. tinnitus või survetunne kõrvas
* korduvad pearinglushood, mida võib kirjeldada ümbruse ringlemisena ja mille kestvus on vähemalt 20 minutit.

Vaid kolmandikul kõigist Meniere`i haigust põdevatest algab haigus kõigi kolme sümptomi samaaegse esinemisega, millega kaasneb tavaliselt raske iiveldus ja oksendamine. Sellisel juhul on tegemist klassikalise haiguspildiga.

Sümptomid esinevad harva mõlemas kõrvas. Haiguse kulgemine on ebakorrapärane. Enamasti esineb vaid üks või kaks sümptomit korraga, mis raskendab diagnoosi panekut. Alles aastate pärast ilmnevad kõik kolm sümptomit. Kuulmislangus areneb pikkamööda, tinnitus esineb vaheaegadega. Üsna sageli esinevad ainult pearinglushood ilma ülejäänud kahe sümptomita. Sellistel juhtudel on lõpliku diagnoosi panek võimalik alles aastate pärast.

Meniere`i haigus ei too kaasa täielikku kurdistumist, kuid kuulmine nõrgeneb pidevalt. Pearinglushood võivad esineda erinevate vahedega alates päevadest kuni aastateni või lõpevad täiesti. Sümptomid võivad kaduda aastateks, et siis uuesti ilmuda.

Meniere`i haiguse esinemine

Meniere`i haigust esineb sama palju meestel kui naistel, sama sageli vasakus või paremas kõrvas. Haigestumine leiab enamasti aset aastates 40-60. Alla 20-aastaste haigestumine on harvaesinev, kuigi teatakse kõige nooremat 3-aastast ja kõige vanemat 96-aastast haigestunut.

Kinnitamata statistika kohaselt on haigestunuid 5 iga 1000 inimese kohta, mis teeb Meniere`i haigusest harvaesineva.

Meniere`i haigust põdeva inimese jaoks on tähtsad:
* terve eluviis ja hea füüsiline vorm
* vähesoolane toit
* hoidumine kofeiini sisaldavatest jookidest ja alkoholist
* piisav uni
* stressi vältimine
* tasakaaluharjutused
* pearinglusega toimetuleku õppimine
* ravi
* vajaduse korral kirurgiline sekkumine

Haiguse kulg

Haigus kulgeb erinevatel inimestel erinevalt. Võib öelda, et kahte täpselt ühesugust haiguspilti ei ole olemas.

Haiguse alguses esinevad tavaliselt vahelduv kuulmislangus ja pearinglus ning survetunne kõrvas, iiveldus ja oksendushood. Haigushood võivad haiguse algstaadiumis olla vägagi rasked, kuid asjatundliku tegutsemise, teraapianõuannete ja ravi abil võib menieerik veeta peaaegu normaalset elu. Paljud neist suudavad jätkata töölkäimist. Meniere`i haigus on vaid harva põhjustanud töövõime kaotust sellises ulatuses, et see loetakse invaliidistumiseks, mille tulemusena haige on sunnitud jääma invaliidsuspensionile.

Hilisemas järgus vähenevad haigushood ja muutuvad kergemateks, jättes järgi vaid tasakaalutunde ebakindluse, seda eriti hämaras. Tinnitus võib jääda püsivaks, kuid aja jooksul sellega tavaliselt harjutakse ja see muutub vähem segavaks.

Kuulmislangus jääb tavaliselt 50-60 dB tasemele. Praktikas tähendab see seda, et kui mõlema kõrva kuulmisvõime on sellel tasemel, ei tule inimene enam toime ilma kuuldeaparaadita. Ehkki Meniere`i haigus võib halvendada kuulmist, ei too see endaga kaasa täielikku kuulmispuuet.
Praktikas algab haigus alati ainult ühes kõrvas, kuid umbes igal viiendal see võib siirduda ka teise kõrva. Teise kõrva haigestumisell ei ole haigushood tavaliselt enam nii rasked, kui haiguse alguses.

Suurel osal menieerikutest lakkavad haigushood aastakümnete pärast iseenesest.